  Täna on jälle üks neist “sõima oma bossi” päevadest. Ta paneb ikka sellist segast vahepeal, et ma tõesti ei imesta enam kuskilt otsast miks ma eile järeldusele jõudsin, et ma teda karvavõrdki ei usalda – ma ei usalda teda siis kui ta mulle räägib mida keegi teine öelnud oli – elu on näidanud, pahatihti tema arusaam ei ühti tegelikkusega.
Ma ei usalda teda võimeline olema kaasa võtma ja mitte ära kaotama vajalikke pabereid, kirjutusvahendeid jne. Ma ei usalda isegi tema statistilist asjatundlikkust, sest senini pole ta seda vähemalt adekvaatselt väljendada osanud, ta ei tea tegelikult isegi milline see nende Soome süsteem on, mida heaks eeskujuks võttes Eesti oma üles ehitatama peaks, sest ta on seal juba nii kaua ülemuseks olnud, ja ülemused teatavasti, ei tea töö tegemisest suurt midagi. 
